ansambel UNA CORDA
Liis Viira (harf)
Kristi Mühling (kannel)
Ene Nael (klavessiin)
Ansambli Una Corda seekordne kava on inspireeritud nii müstilisest toimumispaigast Kuressaare Lossist kui ka hilisõhtusest kellajast, mis annavad kokku erakordse võimaluse tajuda kõike tavalist ebatavaliselt, sest … öös on hääli!
Esitamisele tuleb eesti heliloojate muusika, mis kirjutatud nii ansambli unikaalset koosseisu arvestades kui ka tuntuid teoseid Una Corda enda seades. Nende hulgas on auväärsel kohal nii Saaremaalt pärit helilooja Peeter Süda kui ka saksa barokkmuusika suurkuju J.S. Bach. Vahepaladena kõlavad Una Corda live kompositsioonid. mis on inspireeritud ansambli enda nägemusest ja oma pillide kõlamaailma vahetust kogemisest.
KONTSERDI KAVA
live kompositsioon
Johann Sebastian Bach (1685-1750) Wachet auf, ruft uns die Stimme
(„Ärgake!“ nii vahid hüüdvad) kantaadist BWV 140, Una Corda seade
Lauri Jõeleht (1974) Cantus Angelorum / Inglite laul (2014) Una Cordale
live kompositsioon
René Eespere (1953) Tres sorores / Kolm õde (2016) Una Cordale
Peeter Süda (1883-1920) Gigue (ą la Bach) (1918 – 1919) orelile, Una Corda seade
live kompositsioon
Malle Maltis (1977) Kandlekirjad (2014) kandlele
Unekiri
Malle Maltis (1977) Leitud ja kaotatud (2017) Una Cordale
***
Peeter Süda (1883-1920) Peeter Süda oli helilooja, kes pühendas kogu oma talendi ja loomingu ühele instrumendile – orelile. Helilooja mõttemaailm on tõsine, keskendunud, kuid seejuures avar ja mitmepalgeline. Tema teosed, mis vormilt küll väikesed, paistavad silma sisutihedusega, omades loogilist, selget ülesehitust ja lõpetatud vormikujundust.
Lauri Jõeleht (1974) on viimasel aastakümnel valdavalt kirjutanud sooloteoseid- klavessiinile, akordionile, klaverile, vioolale, oboele, kitarrile ja soome kandlele. Pikaajaline koostöö seob teda akordionist Külli Kuduga, kellele Jõeleht on kirjutanud kaks sooloteost, akordionikontserdi ja trio. Ansambel Una Corda on korduvalt esitanud tema triot „Cantus Angelorum”, mida helilooja peab viimase aja üheks õnnestunumaks teoseks.
Cantus Angelorum / Inglite laul / pühendatud Una Cordale
Teose kirjutamise ajal ja ka peale valmimist ei suutnud ma leida sellele sobivat pealkirja. Mõned päevad enne esiettekannet, Una Corda proovis viibides ja kuulates imeilusaid helisid, mis nende pillide keeltel kõlasid, ei tundunud mulle liialdatuna loole selline pealkiri panna. Näppepillide helil on oma eriline võlu – kui ta on kord kõlama pandud, võngub ta edasi inimese tahtest sõltumatult, puhtalt.
René Eespere (1953) on viljakas, peaaegu kõikides žanrides kirjutanud autor. Tema enamasti heakõlalisele muusikale on omased kujundikontrastid ja kromaatika, vabatonaalsus ja lineaarne mõtlemine. Eespere peab muusikas ja ka oma helitöödes kõige olulisemaks tasakaalu – sisu ja vorm, tunded ja mõistus, uudsus ja traditsioonid peavad olema balansis (Sirp, 12.12.2013). Samuti on helilooja arvamusel, et muusika peab inimesi puudutama. Vahel hellalt, vahel valusalt, ent ka kõige nukram sõnum ei muuda Eespere muusikat kunagi liiga ahistavaks. Tema helitöödes on alati liikuvust ja mängulisust, need on sageli rahutu meloodiakontuuri ja rütmiga ning alati tulvil erinevaid meeleolu- ja stiilivärve.
Tres sorores – Kolm õde
Juba müütidest, muinasjuttudest ning näitekirjandusest teame lugusid kolmest õest. On nad elusaatuste kujundajad, fanaatilised usuõed, tülikad ning laisad võõrasema tütred või hoopis perekonnatraditsioonide hoidjad? Kuigi neid seovad samad juured, võib õededesisemaailm olla vägagi erinev, just nagu kandle, klavessiini ja harfi poolt tekitatav helimaailmgi. Üritasin „Una corda“ muusikuid siiski ühendada muusikaliste juurte, ühise tonaalsuse ning sarnaste motiivide kaudu, et neist saaksid laval mitte ainult kolm erilist naist, vaid just kolm, teineteist mõistvat ning toetavat muusikalist õde. Kolm korda ilmub (kostub) ka minu lapsepõlvepilt ühest vaikusega täidetud ruumist. Küllap on meil kõigil mingeid kujutluspilte paikadest, kus oleme viibinud. Tore, kui need on siis heldima panevad, täis soojust ja rahu.
Malle Maltis (1977) on kompositsiooni õppinud Eestis Eino Tambergi ja Toivo tulevi juhendamisel, täiendanud end Utrechtis ning Triestes. Maltise loomingus on iseäranis olulisel kohal elektro-akustiline muusika, kusjuures elektroonilise muusika kõlamaailm inspireerib sageli akustilisele koosseisule loodud helitöid ja vastupidid. Maltis on loonud teoseid sooloinstrumentidele ja ansamblitele ning elektroonikale, samuti on ta kirjutanud muusikat animafilmidele.
“Unekiri” (2013) kuulub kolmeosalisse tsüklisse “Kandlekirjad” (teised osad: “Kiigelennukiri” ja “Vihmakiri”). “Unekirja” materjalina kasutatakse läbivalt autentset setu hällilaulu, mida töödeldakse eri oktaavides ja mis areneb loo käigus. Teose tellija ja esiettekandja on Kristi Mühling.
“Leitud ja kaotatud” (2017, Una Cordale) “Selle loo aluseks on üks juhuslikult leitud rootsi rahvalaul mille eriliselt nukker viis jäi mind kauaks kummitama. Laul räägib väikesest poisist kes on oma kalapaadi ära kaotanud. Paat leidub roostikust, täis särgi ja ahvenaid. Loo algul kõlab see rootsi viis tema originaalkujul, loo käigus hakkavad sellest välja kasvama uued mõtted ja arendused kuni viis kaob ise täielikult”. (Malle Maltis)
Ansambel Una Corda esimene kontsert toimus 14. veebruaril 2009 Kadrioru kunstimuuseumis Eesti Interpreetide Liidu kontserdisarja “Akadeemiline kammermuusika” raames. Seejärel on ansambel esinenud Eesti heliloojate festivalil Tartus (2009), Suure-Jaani muusikafestivalil (2010), Eesti muusika päevadel (2010, 2012, 2016), Corelli Musicu korraldatud festivalil “Tallinna tornid” (2011), Viljandi Vanamuusikafestivalil (2012), Rahvusvahelisel Keelpillifestivalil Haapsalus (2013), Kabli Päikeseloojangu festivalil (2016) ning festivalil Tallinn Music Week (2012, 2013, 2014, 2015). Aastal 2012 toimus ansambel Una Corda esimene iseseisev kontsertreis Rootsi, kus fookuses oli eelkõige helilooja Mirjam Tally ja tema kahe uue loo esmaettekanded. Tänaseks on lisandunud kontserdid Itaalias (festival PROCEMBALO 2013), kontsert Berliinis (festival NORDLICHTER 2014), kontserdid Sydneys (Ülemaailmne Harfikongress 2014) ja kontsert Poznanis (Nostalgia Festival 2014). Omapärase kogemuse andis osalemine muusikute ja tantsijatena nüüdistantsu etenduses “Opus tempus” (2009, muusika Monika Mattiesen, koreograafid Mari Mägi ja Kaja Lindal). Koostöös Klassikaraadioga on Eesti Rahvusringhäälingu muusikafondi salvestatud rohkem kui ühe plaadijagu muusikat. 2012. aasta jaanuaris ilmus Una Corda debüütalbum “Una Corda”.
Liis Viira isikus on kokku saanud helilooja, harfimängija ja improvisaator. Tema muusikale on omane kujundlik mõtlemine ja visuaalsuse tõlkimine muusikasse. Liis lõpetas 2009. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõpingud harfi erialal, juhendajaks Eda Peäske. Samas täiendas ta end ka kompositsiooni erialal Helena Tulve ja elektronmuusika vallas Margo Kõlari juures. Improvisatsiooni on Liis õppinud Taavi Kerikmäe ja Anto Peti vahendusel ning ta esineb regulaarselt erinevatel improvisatsioonilise muusika üritustel. Aastatel 2005-2006 õppis Liis vahetusüliõpilasena Viinis, juhendajaks Adelheid Blovsky-Miller. Ta on osalenud Florence Sitruk, Fabrice Pierre, Patrizia Tassini harfi ning Salvatore Sciarrino, Veli-Matti Puumala, Rafael Reina Camara heliloomingu meistrikursustel. Hetkel töötab Liis vabakutselise helilooja- ja harfimängijana ning on Eesti muusikat esitava ja telliva ansambli Una Corda liige.
Kristi Mühling on eesti kromaatilise kandle interpreet, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on klassikaline- ja nüüdismuusika. Kristi alustas kandleõpinguid Tallinna Muusikakoolis Els Roode juhendamisel ning jätkas samal erialal G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Aastatel 1991- 2000 õppis ta Sibeliuse Akadeemias Helsingis, mille lõpetas magistrikraadiga kandle erialal solisti osakonnas (õppejõud Ritva Koistinen). Aastal 2000 pälvis Kristi Leedu, Vilniuses korraldatud Jonas Švedase nimelisel Baltimaade ja Soome kandlemängijate konkursil esikoha. Ta on paljude kandlele loodud teoste esmaettekandja nii solisti kui kammermuusikuna ning kuulub ansamblitesse Resonabilis ja Una Corda. Kristi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kromaatilise kandle õpetuse alusepanija ning on töötanud samas õppejõuna alates kandle eriala asutamisest 2002. aastal. Lisaks töötab ta kandleõppejõuna Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Kristi on aktiivne interpreet, kes esineb pidevalt solisti- ja kammermuusikuna nii kodu- kui välismaal. Ta on pühendunud eesti kromaatilise kandle kui mitmekülgsete võimalustega instrumendi tutvustamisele, arendamisele ja propageerimisele ning teeb pidevalt koostööd heliloojatega uue kandlerepertuaari loomiseks. Ta on arvukate kandlele loodud uudisteoste esiettekandja esitades Mirjam Tally, Lauri Jõelehe, Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannese, Malle Maltise, Märt-Matis Lille, Kristjan Kõrveri, John Buckley (Iirimaa) ja teiste teoseid. Lisaks ansamblitele Resonabilis ja Una Corda osaleb ta aktiivselt erinevates muusikalistes projektides. Ta on esinenud solistina koos Tallinna Kammerorkestri, ERSO ja NYYD Ensemblega ning osalendu jazzmuusiku ja -helilooja Maria Fausti projektis Sacrum Facere.
Ene Nael on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1994. aastal professor Laine Metsa klaveriklassis. 2000. aasta kevadel kaitses ta Eesti Muusikaakadeemias muusikamagistri kraadi kammeransambli erialal. Paralleelselt klaveriga on ta õppinud klavessiini professor Imbi Tarumi juures ning täiendanud ennast järjepidevalt barokkmuusika ja klavessiini alal mitmetel meistrikursustel (Jacques Ogg, Pierre Hantaï, Elisabeth Joyé, Lars-Ulrik Mortensen, Edoardo Bellotti), rahvusvahelisel seminaril Capita Selecta Early Music Amsterdamis (1998,1999) ning Smarano Oreliakadeemias Itaalias (2005). Ta on esinenud orkestrisolistina, mänginud erinevates barokkorkestrites ja kammerkoosseisudes ning osalenud mitmetel Eesti muusikafestivalidel. Ta on võitnud esikoha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud konkursil „Bach 250“ (2000). Kõrvuti vanamuusikaga esitab ta ka nüüdismuusikat, olles mitme eesti helilooja klavessiiniteose esmaesitaja. Samuti on Ene osalenud Toivo Tulevi, Helena Tulve, Raimo Kangro, Robert Jürjendali teoste plaadistamisel. Ta on ansambli Una Corda liige. Ene on üks aktiivsemaid klavessiinimängu õpetamise metoodika arendajaid ja levitajaid Eestis. Hetkel töötab ta klavessiini- ja klaveriõpetajana Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis ning osaleb aktiivselt Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti tegevuses. Aastast 2000 toimub Ene eestvedamisel koolitusprojekt „Ajalooliste klahvpillide, ansambli- ja orkestrimuusika suvekursus“ noortele muusikutele, samuti osaleb ta 1999. aastast rahvusvahelise Klavessiinifestivali korraldusmeeskonna töös.