21. juunil esitleti lossis Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamatut.
Saaremaa muuseumi värske kaheaastaraamat toob lugejateni taas hulga põnevaid lugusid eri ajastutest, mis lisavad uusi killukesi suurde Saaremaa-nimelisse pilti.
Laiemale avalikkusele peaks suurimat huvi kindlasti pakkuma Hain Rebase käsitlus Sigtuna mahapõletamisest 1187. aastal ja saarlaste rollist selle toimepanemisel. „Varase keskaja Saaremaa lugusid tõlgendatakse nii ja naa. Olgu siis jutt Uussadamast või taanlaste linnusest Soela ääres,“ märkis raamatu toimetaja Olavi Pesti. Ta lisas, et Rebas jõuab väga tugevale allikabaasile toetudes kindlale järeldusele, et Sigtuna hävitamine oli saarlaste kätetöö.
Lugu on varem ilmunud Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamatus, kuid Rebase soov oli sellele anda suuremat kõlapinda, mistõttu jõudiski artikkel kaheaastaraamatusse.
Mälestuste rubriigis astub seekord üles armastatud laulja Ivo Linna, kes meenutab oma lapsepõlve, mis vanemate ameti tõttu möödus suures osas muuseumis ja lossihoovis. „Vanemate teadmata käisime õhtuti pimedas lossis – see oli nii põnev ja õudne, loss oli kõiksugu hääli täis,“ meenutas Linna, kes esitlusel paraku ise osaleda ei saanud. „See maailm langes kokku tollaste raamatutega – sari „Seiklusjutte maalt ja merelt“ ja Kalle Blomquisti lood – see kõik kokku oli kuidagi nii seikluslik. See oli imeline aeg, tänu vanematele, kes muuseumi töötasid, saime seal ringi konnata. Huvi ajaloo, kirjanduse, vanade asjade vastu on kõik sealt pärit,“ rääkis ta.
Järjekorras kolmeteistkümnendast kogumikust saab lugeda veel Jaan Tamme ülevaadet 750 aastasest Muhu Katariina kirikust, Kaur Alttoa arutleb oma artiklis, kas Kuressaare linnuse loodeküljel paiknev väike konsoolidele toetuv neogooti vormides rõdu oli kunagi käimla või hoopiski väliskantsel ja Olavi Pesti käsitleb aastail 1871–1910 tegutsenud Kaarma õpetajate seminari, mis jäi pikka aega peaaegu vabaks Vene haridusorganite mõjust ja kontrollist, kuna allus omavalitsusele.
Endel Püüa kirjutab kunagisest Saaremaa raudteest, mille teetammid tänaseni teedena kasutusel on, klaverimeister Mihkel Salongist on kirjutanud artikli Toomas Sannikas ja Ralf Baltes kirjeldab Saksa maalikunstnike tegevust Teise maailmasõja aegsel Saaremaal.
Jaan Tamme ja Alar Läänelaidi artiklist saab lugeda Muhus Liiva keskuse ligidal kõrguva enam kui kahesaja aasta vanuse Raagi männiga seotud pärimusi, Tiina Ojala annab aga ülevaate kollektiviseerimise algaastatest Kihelkonna vallas ja „Kommunismi“ kolhoosi tekkeloost.
Ilmunud: Saarte Hääl nr. 120, 22.06.2017