Saaremaa Muuseum

SIHTASUTUS

Kuressaare linnus

avatakse homme 11.00

Aavikute maja

avatud kokkuleppel

Mihkli talu

avatud kokkuleppel

Sihtasutuse kantselei

E-R 09.00-17.00

Lossihoov 1
93810 Kuressaare

1. ÜLDSÄTTED

1.1.  Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Saaremaa Muuseum (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Kuressaare linn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaĂ”igusi Kultuuriministeerium ning Kuressaare linn, kelle asutajaĂ”igused on haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena ĂŒle lĂ€inud Saaremaa vallale, kelle nimel teostab asutajaĂ”igusi Saaremaa Vallavalitsus.

1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mÔttes.

1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse nÔukogu poolt.

1.6. Sihtasutus hoiab kÔiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste
vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja vÔib omada kontot krediidi- vÔi
finantseerimisasutuses ĂŒksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmÀrk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, sÀilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripÀrandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmÀrkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivÔimet.

2.2. EesmÀrgi saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. majandab ja arendab sihipÀraselt ning jÀtkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab vÀlja ja pakub sihtasutuse eesmÀrgile vastavaid teenuseid;

2.2.2. hoiab ja tÀiendab eesmÀrgipÀraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogu, tagab selle lÀbitöötamise, sihipÀrase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja restaureerimise;

2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse pÔhimÔtetele ja teenuste hinnakirjale;

2.2.4.  esitab ja vahendab kultuuripĂ€randit avalikkusele nĂ€ituste, haridusprogrammide, trĂŒkiste, meedia ning avalike ĂŒrituste kaudu;

2.2.5.  teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid vÀljaandeid;

2.2.6.  viib lÀbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise;

2.2,7.  osaleb vastavalt vÔimalustele vastavalt vÔimalustele miljöövÀÀrtuslike alade ja kultuurmaastike seires, Eesti vaimse kultuuripÀrandi nimistu koostamises ja kultuuripÀrandi inventeerimisel ning teeb Muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuurivÀÀrtusega asjade mÀlestisteks tunnistamiseks;

2.2.8.  koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid, konserveerimise ja restaureerimise projekte, teeb uuringuid ja ekspertiise, konserveerib ja restaureerib;

2.2.9. nĂ”ustab muuseumeid Saare maakonnaga seotud kogude hoidmise ja sĂ€ilitamisega seotud kĂŒsimustes ning on vajadusel eriala praktikabaasiks;

2.2.10. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja vÀlismaal;

2.2.11. tegeleb sihtasutuse turundamisega ja avaldab reklaamtrĂŒkiseid;

2.2.12. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks.

2.3.  Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1.  Sihtasutusel on Ă”igus:

3.1.1.  omada varalisi ja mittevaralisi Ôigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks vÔi kostjaks kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning vĂ€lisriikide juriidiliste ja fĂŒĂŒsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla mittetulundusĂŒhingute ning vĂ€lis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige nĂ”ukogu otsuse alusel;

3.1.3. omandada, rentida ja vÔÔrandada nÔukogu otsusel pÔhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara;

3.1.4. korraldada tĂ€iendĂ”ppe-, vabaharidus-, heategevus- ja koolitusĂŒritusi;

3.1.5. korraldada oksjoneid, nĂ€itusmĂŒĂŒke, heategevus- ja tuluĂŒritusi ning rahakogumise algatusi;

3.1.6. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari rendi- ning turismiteenuseid;

3.1.7. pakkuda kultuurimÀlestiste projekteerimis-, ehitus-, restaureerimis- ja konserveerimisteenust;

3.1.8. anda vÀlja stipendiume sihtasutuse eesmÀrkide tÀitmiseks;

3.1.9. osaleda teise sihtasutuse vĂ”i mittetulundusĂŒhingu asutamises ĂŒksnes asutajate eelneva ĂŒhehÀÀlse otsuse alusel;

3.1.10. teha muid Ôigusaktidega kooskÔlas olevaid sihtasutuse eesmÀrkide saavutamiseks vajalikke toiminguid.

3.2.  Sihtasutus ei vĂ”i asutada Ă€riĂŒhingut ega omandada selles osalust.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nÔukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei vÔi olla isik:

4.2.1. kelle sĂŒĂŒline tegevus vĂ”i tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle sĂŒĂŒline tegevus vĂ”i tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.2.3.  kellel on Ă€rikeeld;

4.2.4. kelle sĂŒĂŒline tegevus vĂ”i tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase vÔi varavastase kuriteo eest karistatud.

4.3. PĂ”hikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pĂ€rast pankroti vĂ€ljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, Ă€rikeelu lĂ”ppemist vĂ”i kahju hĂŒvitamist ning pĂ”hikirja alapunktis 4.2.5 sĂ€testatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hĂŒvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise vĂ”i tema vastu kohtuvaidluse alustamise vĂ”i lĂ”petamise kĂŒsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava kĂŒsimuse otsustamisel ega hÀÀleta selles kĂŒsimuses.

5. NÕUKOGU

5.1.  NĂ”ukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab jĂ€relevalvet sihtasutuse tegevuse ĂŒle.

5.2. NĂ”ukogul on kuni 6 liiget. NĂ”ukogu liikmete mÀÀramisel lĂ€htutakse pĂ”himĂ”ttest, et Eesti Vabariik mÀÀrab kuni kolm liiget, kellest kuni kaks mÀÀratakse kultuuriministri ning ĂŒks rahandusministri ettepanekul, ning Saaremaa vald mÀÀrab kuni kolm liiget. NĂ”ukogu liikmete arvu mÀÀramisel lĂ€htutakse sihtasutuse eesmĂ€rkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nĂ”ukogu ĂŒlesannete efektiivne tĂ€itmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse ĂŒle jĂ€relevalve teostamisel.

5.3.  Asutajad mÀÀravad nĂ”ukogu liikmed neljaks aastaks.

5.4.  NÔukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nÔukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja oma otsusega pÔhikirjas sÀtestatud nÔukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel.

5.5.  Asutaja vÔib nÔukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata pÔhjusest.

5.6.  NĂ”ukogu pĂ€devuses on:

5.6.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.6.2. sihtasutuse aasta tegevusplaani, tegevuseesmÀrkide ning eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja kÀsutamise korra kinnitamine;

5.6.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu ĂŒldarvu kinnitamine;

5.6.6. nÔukogu töökorra kehtestamine;

5.6.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja mÀÀratud nÔukogu liige, kes puudub regulaarselt nÔukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmÀrkide elluviimist vÔi head nime, on jÀtnud oma kohustused korduvalt tÀitmata vÔi on vÔimetu osalema nÔukogu töös, samuti muudel seaduses ettenÀhtud juhtudel.

5.6.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.6.9.  vajadusel juhatuse liikme esindusÔiguse piiramine vÔi tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige rikub pÔhikirja vÔi temaga sÔlmitud lepingu nÔudeid;

5.6.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse mÀÀramine;

5.6.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse mÀÀramine;

5.6.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.6.13. . juhatusele nÔusoleku andmine igapÀevase majandustegevuse raamest vÀljuvate tehingute tegemiseks, eelkÔige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.6.13.1 kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade vÔÔrandamine vĂ”i asjaĂ”igusega koormamine, ning seda ĂŒksnes kĂ”igi nĂ”ukogu liikmete ĂŒhehÀÀlse otsuse alusel. NĂ”ukogu otsus riigi poolt sihtasutusele mitterahalise sissemaksena ĂŒle antud kinnisasja vÔÔrandamiseks vĂ”i hoonestusĂ”igusega koormamiseks tuleb eelnevalt kooskĂ”lastada Vabariigi Valitsuse ja asutajatega;

5.6.13.2 laenu vĂ”tmine ja kapitalirendilepingute sĂ”lmimine, ning seda ĂŒksnes kĂ”igi nĂ”ukogu liikmete ĂŒhehÀÀlse otsuse alusel.

5.7. NÔuded nÔukogu liikmele

5.7.1.  NÔukogu liikmeks ei vÔi olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks vÔib muu hulgas olla asjaolu, et isik vÔi temaga seotud isik:

5.7.1.1. on fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.2. on tĂ€isĂŒhingu osanik vĂ”i usaldusĂŒhingu tĂ€isosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.3. omab olulist osalust Ă€riĂŒhingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva Ă€riĂŒhingu juhtorgani liige, vĂ€lja arvatud, kui tegu on riigi osalusega Ă€riĂŒhinguga vĂ”i selle Ă€riĂŒhinguga samasse kontserni kuuluva Ă€riĂŒhinguga;

5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi Ă€rihuve, mis vĂ€ljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus vĂ”i kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade mĂŒĂŒja vĂ”i ostja, teenuste osutaja vĂ”i tellija.

5.8. NÔukogu liikme tasustamine

5.8.1  Sihtasutuse nĂ”ukogu liikmetele mÀÀravad tasu asutajad ĂŒhiselt.

5.8.2, NÔukogu liikmetele mÀÀratakse vÔrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. NÔukogu esimehele vÔidakse mÀÀrata suurem tasu. NÔukogu liikmele vÔidakse mÀÀrata tÀiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee vÔi muu nÔukogu organi tegevuses. NÔukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nÔukogu koosolekutel ja nÔukogu organi tegevuses.

5.8.3. NĂ”ukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul Ă”igus pĂ”hjendatud kulude hĂŒvitamisele, kui see on kĂ”igi teiste nĂ”ukogu liikmetega eelnevalt kirjalikul taasesitatavas vormis kooskĂ”lastatud.

5.8.4. NÔukogu liikmega töövÔtulepingu vÔi muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on vajalik eelnevalt kÔigi teiste nÔukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nÔusolekut.

5.8.5. Juhul, kui nÔukogu esimees ei tÀida kÀesoleva pÔhikirja punktist 5.9.9. tulenevaid kohustusi, vÔivad asutajad otsustada tasu maksmise peatamise nÔukogu esimehele vÔi tasu vÀhendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei tÀidetud.

5.8.6. NĂ”ukogu liikme tagasikutsumisel nĂ”ukogust ei maksta talle hĂŒvitist.

5.9. NÔukogu töökorraldus

5.9.1. NÔukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nÔukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nÔukogu koosolekuid. NÔukogu esimehe asendamise kord mÀÀratakse nÔukogu esimehe otsusega.

5.9.2. NĂ”ukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui ĂŒks kord kolme kuu jooksul nĂ”ukogu poolt mÀÀratud ajal ja kohas. NĂ”ukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja pĂ€evakord kirjalikult ette seaduses nĂ€idatud korras.

5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nÔukogu liikme vÔi juhatuse kirjalikul nÔudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana vÔi elektrooniliselt igale nÔukogu liikmele tema poolt nÀidatud aadressil vÀhemalt seitse pÀeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema mÀrgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku pÀevakord.

5.9.4. NÔukogu koosolek on otsustusvÔimeline, kui sellest vÔtab osa vÀhemalt neli nÔukogu liiget. Kui nÔukogu liige ei saa osaleda koosolekul kutses mÀrgitud ajal ja kohas, siis vÔib ta osaleda otsuste vastuvÔtmisel esitades oma arvamuse ja hÀÀle enne otsuse vastuvÔtmist kirjalikult nÔukogu esimehele vÔi tema asendajale. NÔukogu liikme kirjalik arvamus lisatakse protokollile.

5.9.5. NÔukogu vÔib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

5.9.6. NĂ”ukogu otsus on vastu vĂ”etud, kui selle poolt hÀÀletas vĂ€hemalt neli nĂ”ukogu liiget. Igal nĂ”ukogu liikmel on ĂŒks hÀÀl. NĂ”ukogu liikmel ei ole Ă”igust hÀÀletamisest keelduda vĂ”i erapooletuks jÀÀda, vĂ€lja arvatud pĂ”hikirjas vĂ”i seaduses sĂ€testatud juhud, mil nĂ”ukogu liige ei vĂ”ta osa hÀÀletamisest.

5.9.7. Iga nÔukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sÀtestatud nÔudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama nÔukogu otsuseid ning selle Àrakirjad peavad olema kÀttesaadavad kÔigile nÔukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kÔik koosolekul osalenud nÔukogu liikmed.

5.9.8. Asutajatel on Ôigus saada informatsiooni nÔukogu pÀevakorra kohta ning tutvuda nÔukogu koosoleku protokollidega.

5.9.9. NÔukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:

5.9.9.1. nĂ”ukogu koosoleku pĂ€evakorra vĂ€hemalt kolm tööpĂ€eva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ĂŒhe kuu jooksul pĂ€rast nĂ”ukogu koosoleku toimumist;

5.9.9.2. nÔukogu otsuse vastuvÔtmise korral koosolekut kokku kutsumata nÔukogu otsuse eelnÔu samal ajal selle vÀljasaatmisega nÔukogu liikmetele ja hÀÀletusprotokolli vÔi hÀÀletustulemused viie tööpÀeva jooksul pÀrast hÀÀletamist.

5.9.10. Oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks on nĂ”ukogul Ă”igus tutvuda kĂ”igi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise Ă”igsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, pĂ”hikirjale ja nĂ”ukogu otsustele.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nÔukogu.

6.3. Juhatus koosneb ĂŒhest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tÀhtaeg on kuni viis aastat.

6.5. Juhatuse liikmega sÔlmib nÔukogu tÀhtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme
Ă”igused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ĂŒlesannete tĂ€itmise eest.

6.5.1. Juhatuse liige valitakse valida avaliku konkursi korras. SĂ”lmitud juhatuse liikme lepingut vĂ”ib avalikku konkurssi korraldamata pikendada ĂŒks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui juhatuse liikme ametikohta ei ole mĂ”juval pĂ”hjusel vĂ”imalik avaliku konkursi korras tĂ€ita, mÀÀrab nĂ”ukogu sihtasutuse asutajate nĂ”usolekul juhatuse liikme kuni ĂŒheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

6.52. NĂ”ukogu vĂ”ib konkursi juhatuse liikme koha tĂ€itmiseks vĂ€lja kuulutada, kui juhatuse liikme koht on vabanemas vĂ”i juhatuse liikmega sĂ”lmitud tĂ€htajalise lepingu kehtivuse lĂ”puni on jÀÀnud vĂ€hem kui ĂŒks aasta, kuid vĂ€hemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord nĂ€hakse ette nĂ”ukogu töökorras.

6.6. Juhatuse pÀdevuses on:

6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.6.2. vĂ€hemalt neli korda aastas ĂŒlevaate esitamine sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;

6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sÔlmimine, muutmine ja lÔpetamine;

6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise ĂŒle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise vĂ”i muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude vĂ”tmise piirides ja korras, mis on nĂ”ukogu poolt kehtestatud;

6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.6.6. sihtasutuse nimel kĂ”ikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses nĂ€idatud juhtudel ja tĂ€htaegadel mittetulundusĂŒhingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.6.7. lÀbirÀÀkimiste pidamine, lepingute sÔlmimine ja sÔlmitud lepingute tÀitmise tagamine.

6.7. Juhatus jÀrgib sihtasutuse juhtimisel nÔukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis vÀljuvad sihtasutuse igapÀevase tegevuse raamest, vÔib juhatus teha ainult nÔukogu nÔusolekul. NÔukogu eelnev nÔusolek on vajalik eelkÔige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud pÔhikirja punktis 5.6.13.

6.8. Juhatusel on Ôigus esindada sihtasutust Ôigustoimingutes vastavalt nÔukogu poolt kehtestatud pÀdevusele. Juhatuse Ôigust esindada sihtasutust vÔib piirata nÔukogu otsusega. EsindusÔiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on Ôigus mÀÀrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lÀhetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas mÀÀratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskÔlastatakse eelnevalt kirjalikult nÔukogu esimehega.

6.9. Juhatuse liikmele vĂ”ib tasu maksta ĂŒksnes temaga sĂ”lmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige tĂ€idab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ĂŒlesannetele muid sihtasutusele vajalikke ĂŒlesandeid, siis nende ĂŒlesannete eest vĂ”ib tasu maksta ĂŒksnes, kui see on ette nĂ€htud juhatuse liikme lepingus.

6.10. Juhatuse liikmele vĂ”ib maksta tĂ€iendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. TĂ€iendava tasu suurus peab olema pĂ”hjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmĂ€rkide tĂ€itmist. Majandusaasta jooksul makstava tĂ€iendava tasu suurus kokku ei vĂ”i ĂŒletada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei vĂ”eta arvesse eelmisel majandusaastal makstud tĂ€iendavat tasu.

6.11. Juhatuse liikmele vĂ”ib maksta lahkumishĂŒvitist ĂŒksnes tagasikutsumisel nĂ”ukogu algatusel enne tema volituste tĂ€htaja möödumist. LahkumishĂŒvitist vĂ”ib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6.12. Juhatuse liikmele vĂ”ib nĂ”ukogu pĂ”hjendatud otsuse alusel pĂ€rast juhatuse liikme volituste perioodi lĂ”ppu maksta hĂŒvitist konkurentsikeelu jĂ€rgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hĂŒvitis ei vĂ”i olla suurem volituste lĂ”ppemise ajal kehtinud kuutasust.

7. STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu ĂŒldarvu kinnitab nĂ”ukogu juhatuse ettepanekul.

8.  ARENGUKAVA

8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vÀhemalt neljaks aastaks.

8.2. Arengukavas nÀhakse ette sihtasutuse missioon ja eesmÀrgid ning nende tÀitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid.

8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava vÔi selle muudatused kinnitab nÔukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.

9. EELARVE

9.1. Sihtasutuse kÔigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovÔlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sÀtestatud nÔuetele vastavalt nÔukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE

10.1. Sihtasutuse vara moodustavad:

10.1.1. asutajate poolt sihtasutusele ĂŒleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

10.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;

10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pÀrandused;

10.1.4. tulud pÔhitegevusest ja muust majandustegevusest;

10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

10.1.6. tulu tehingutest vallas- ja kinnisvaraga;

10.1.7. (kehtetu)

10.1.8. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

10.2. Sihtasutusele ĂŒleantava mitterahalise vara vÀÀrtus hinnatakse ekspertiisi- vĂ”i hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- vĂ”i hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara vÀÀrtuse hindamise Ă”igsust kontrollib vajadusel audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse
sihtasutusele ĂŒle akti alusel, millele kirjutavad alla vara ĂŒleandev isik vĂ”i tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

10.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses vĂ”i pĂ”hikirjas sĂ€testatud ĂŒlesannete tĂ€itmiseks tasuta vĂ”i alla hariliku vÀÀrtuse vÔÔrandatud vara kasutamisele ja kĂ€sutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sĂ€testatut.

10.4. Oma eesmÀrkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega lubatud piirides.

10.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid pÔhikirjaliste eesmÀrkide saavutamiseks. Sihtasutus ei vÔi anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sÔlmida krediidi- vÔi finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas vÀÀrtpaberitesse.

11. ARUANDLUS JA KONTROLL

11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lÀhtudes Ôigusaktidest.

11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lÔpeb 31. detsembril.

11.3. PÀrast majandusaasta lÔppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande audiitori otsusega nÔukogule kinnitamiseks. NÔukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist Àra kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.

11.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lĂ”ppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse ĂŒlevaade selle kohta, kuidas nĂ”ukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja jĂ€relevalvet teostanud, ning nĂ€idatakse igale nĂ”ukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse pĂ”hikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud tĂ€iendav tasu.

11.5. Audiitor

11.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nÔukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nÔukogu.

11.5.2. AsutajaĂ”iguste teostajal on Ă”igus nĂ”uda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriĂŒksust.

11.6. Siseaudiitor

11.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisĂŒsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha vĂ”i ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipĂ€eva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot vĂ”i aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sĂ”lmib nĂ”ukogu
esimees.

11.6.2. Sihtasutusel on Ôigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest vÔi siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see vÔib nÔukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. NÔukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskÔlastada asutajatega.

12. PÕHIKIRJA MUUTMINE

12.1. PĂ€rast sihtasutuse registrisse kandmist vĂ”ivad asutajad pĂ”hikirja muuta ĂŒksnes muutunud asjaolude arvesse vĂ”tmiseks, jĂ€rgides sihtasutuse eesmĂ€rki.

12.2. PÔhikirja vÔivad muuta asutajad kokkuleppel.

13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

13.1. Ühinemine ja jagunemine

13.1.1. Sihtasutus ĂŒhendatakse teise sihtasutusega riigi nĂ”udmisel. Sihtasutust ei vĂ”i ĂŒhendada teise sihtasutusega ilma riigi nĂ”usolekuta.

13.1.2. Sihtasutus vĂ”ib jaguneda sihtasutusteks vĂ”i ĂŒhineda teise sihtasutusega ĂŒksnes kĂ”igi asutajate eelneva ĂŒhehÀÀlse otsuse alusel seaduses sĂ€testatud korras.

13.2. LÔpetamine

13.2.1. Sihtasutus lÔpetatakse asutajate- vÔi kohtuotsusega.

13.2.2. Sihtasutus lÔpetatakse riigi nÔudmisel. Sihtasutust ei vÔi lÔpetada ilma riigi nÔusolekuta. Asutaja vÔib teha ettepaneku sihtasutuse lÔpetamiseks.

13.2.3. Sihtasutus lÔpetatakse asutajate otsusel jÀrgmistel pÔhjustel:

13.2.3.1. sihtasutus ei jÀrgi seaduse ja pÔhikirjaga kehtestatud nÔudeid ning vaatamata nÔukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv;

13.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lÀhitulevikus ei ole reaalne;

13.2.3.3. riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingus sÀtestatud kohustuste tÀitmiseks sihtasutusele eraldatud riigieelarveline tegevustoetus ei vÔimalda sihtasutuse lepingulisi kohustusi tÀita;

13.2.3.4. muudel seaduses sÀtestatud juhtudel.

13.2.4. Sihtasutuse lĂ”petamisel, pĂ€rast vĂ”lausaldajate kĂ”igi nĂ”uete rahuldamist ja raha deponeerimist, jaotatakse allesjÀÀnud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lĂ€htudes asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite ja ĂŒle antud vara suurusest

This site is registered on wpml.org as a development site. Switch to a production site key to remove this banner.