SA Saaremaa Muuseum
HANKEKORD
I ĂldsĂ€tted
- SA Saaremaa Muuseum (edaspidi nimetatuna ka sihtasutus) lÀhtub riigihangete lÀbiviimisel ja lepingute sÔlmimisel riigihangete seadusest (edaspidi nimetatuna ka RHS), seaduse alusel kehtestatud Ôigusaktidest ning kÀesolevast hankekorrast.
- Planeeritavad hanked kantakse hankeplaani ja selle jÀrgi toimub hangete teostamine. Hankeplaan on asutusesisest töökorraldust reguleeriv dokument ja asutusele siduvaid kohustusi teiste isikute ees kaasa ei too. Erakorralisi hankeid teostatakse plaanivÀliselt vastavalt vajadusele. Hankeplaan kinnitatakse iga-aastaselt sihtasutuse juhataja kÀskkirjaga hiljemalt kuu aja jooksul peale sihtasutuse eelarve kinnitamist.
- Hankeplaan peab sisaldama vĂ€hemalt asjade, teenuste, ehitustööde, sotsiaal- ja eriteenuste hankeid lepingu eeldatava maksumusega alates 30 000 (kolmkĂŒmmend tuhat) eurot.
- Hangete planeerimisel ja teostamisel lĂ€htutakse pĂ”himĂ”ttest, mille kohaselt samalaadsed vĂ”i funktsionaalselt koostoimivad asjad, teenused vĂ”i ehitustööd, mis olid hankeplaani koostamise ajal teada, tellitakse ĂŒhtse hankena nii, et kaetud on kogu sihtasutuse vajadus.
- KÔik hankekorras toodud maksumused on kÀibemaksuta.
- Lepingud ja arved peavad olema viseeritud sihtasutuse asjaajamise korra kohaselt. Enne tehingu tegemist peab ostu ettevalmistav isik veenduma eelarvevahendite olemasolus.
- Hankekorras sĂ€testatud juhtudel moodustatakse sihtasutuse juhataja kĂ€skkirjaga riigihanke lĂ€biviimise komisjon. Komisjonis peab olema vĂ€hemalt 3 liiget. Komisjoni otsus on vastu vĂ”etud, kui selle poolt on antud ĂŒle poole komisjoni liikmete hÀÀltest. Kui komisjoni liikmete hÀÀled jagunevad vĂ”rdselt, siis on otsustavaks komisjoni esimehe hÀÀl.
- Hangete ettevalmistamiseks ja/vÔi lÀbiviimiseks vÔib vajadusel kaasata eksperte vÔi moodustada ekspertkomisjoni. Ekspertide vÔi ekspertkomisjoni kaasamise vajaduse ja nende volituste ulatuse mÀÀrab sihtasutuse juhataja kÀskkirjaga. Ekspert ja ekspertkomisjoni liikmed peavad kinnitama huvide konflikti puudumist, erapooletust ja sÔltumatus lepingu sÔlmimisel sihtasutusega. Eksperdile vÔi ekspertkomisjonile vÔib sihtasutuse juhataja otsusel maksta töötasu.
- Isik, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse vĂ”i korraldamisse vĂ”i kes vĂ”ib muul moel mĂ”jutada riigihanke tulemust peavad tagama, et nad pole ĂŒhegi riigihankes pakkumuse esitanud pakkujaga seotud viisil, mis on kĂ€sitletav huvide konfliktina. Ostu ettevalmistav isik ja komisjoni liikmed kinnitavad huvide konflikti puudumist riigihanke protokollide allkirjastamisega, asutuse juht kinnitab huvide konflikti puudumist otsuse allkirjastamisega. Huvide konflikti olukorra tekkimisel on isikul kohustus teavitada kirjalikult asutuse juhti ning asutuse juhil on kohustus taandada vastav isik riigihankes otsuste tegemise protsessist.
- Riigihankega seonduv dokumentatsioon sÀilitatakse riigihangete registris ja registris sÀilitamisele mitte kuuluv dokumentatsioon sÀilitatakse asutuse dokumendihalduse reeglite kohaselt. Dokumentatsiooni sÀilitamise tagab ostu ettevalmistav isik.
- Ostu ettevalmistav isik on sihtasutuse töötaja, kelle vastutusalasse hankeobjekt kuulub. Ostu ettevalmistaval isikul on riigihanke lĂ€biviimisel jĂ€rgmised ĂŒlesanded, kui neid ĂŒlesandeid ei ole pandud teisele isikule:
- veendub enne tehingu teostamist eelarvevahendite olemasolus kooskÔlastades hanke lÀbiviimise eelarve eest vastutava isikuga;
- koostab riigihanke objekti tehnilise kirjelduse vÔi riigihanke alusdokumendid;
- jÀlgib, et lÀbi viidava riigihankega oleks kaetud kogu sihtasutuse vajadus vastava objekti ostmisel ja teostab sellest lÀhtuvalt Ôige riigihanke liigi valiku;
- teeb riigihanke vÀljakuulutamiseks vajalikud toimingud;
- teeb Ôigeaegselt RHS-st tulenevad toimingud ja kanded riigihangete registris (sh sisestab hanketeate, riigihanke alusdokumendid, hankelepingu sÔlmimise teate jne), kui ei ole teisiti kokku lepitud;
- korraldab riigihanke alusdokumentide vÀljastamise ning pakkumuste ja taotluste vastuvÔtmise;
- vastutab RHS-s sÀtestatud tÀhtaegadest kinnipidamise eest;
- vastab pakkujate ja taotlejate poolt esitatud kĂŒsimustele ning selgitustaotlustele;
- korraldab pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni, kÔrvaldamise aluste ja pakkumuste vastavuse kontrollimise ning pakkumuste hindamise. Kui riigihanke lÀbiviimiseks on moodustatud komisjon, siis teeb seda koostöös komisjoni liikmetega;
- juhib taotlejatega peetavat dialoogi ja pakkujatega peetavaid lÀbirÀÀkimisi, allkirjastab dialoogi ja lÀbirÀÀkimiste protokollid;
- vormistab protokollid, mÀrgukirjad ja otsuste eelnÔud;
- teavitab taotlejaid ja pakkujaid hankija otsustest;
- korraldab riigihanke kĂ€igus loodud ja saadud dokumentatsiooni sĂŒstematiseerimise ja sĂ€ilitamise;
- jÀlgib lepingu korrektset tÀitmist, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sÀtestatud;
- muude riigihanke objektiga seotud kĂŒsimuste lahendamine.
- Riigihanke komisjonil on riigihanke lĂ€biviimisel jĂ€rgmised ĂŒlesanded:
- vajadusel riigihanke alusdokumentide ettevalmistamine;
- laekunud pakkumuste avamine;
- pakkujate kvalifikatsiooni ja kÔrvaldamise aluste kontroll ning sihtasutuse juhatajale otsustamiseks vastava ettepaneku tegemine;
- pakkumuste vastavuse kontroll ja sihtasutuse juhatajale otsustamiseks vastava ettepaneku tegemine;
- pakkumuste hindamine ja sihtasutuse juhatajale otsustamiseks eduka pakkumuse kinnitamise ettepaneku tegemine;
- seisukoha andmine muudes riigihankega seotud kĂŒsimustes.
II Otseost
- Otseost on riigihange, mille eeldatav maksumus on asjade ja teenuste puhul vÀiksem kui 5000 eurot ning ehitustööde, eriteenuste, sotsiaalteenuste puhul vÀiksem kui 10 000
- Otseostu lÀbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu tÀitmise jÀrelevalve korraldab ostu ettevalmistav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sÀtestatud.
- Otseostu korral kohaldatakse RHS §-s 3 sĂ€testatud ĂŒldpĂ”himĂ”tteid selliselt, et ostu lĂ€biviimise protsess toimuks vĂ”imalikult efektiivselt, ehk sihtasutusele kaasneks vĂ”imalikult vĂ€ike aja-, raha- ja tööjĂ”ukulu. See tĂ€hendab, et kui ilma pakkumusi vĂ”rdlemata suudetakse hanke tulemus saavutada sihtasutuse jaoks mĂ”istliku hinna ja kvaliteedi suhtega, siis ei ole ostu ettevalmistaval isikul kohustust vĂ”rdlevaid pakkumusi vĂ”tta.
- Otseostuga seonduv dokumentatsioon peab sisaldama:
- töö ehk tellimuse kirjeldust (tööde juhend, projekt vms);
- pakkumuste vÔtmise korral pakkumusi (hinnapÀringuid);
- arvet;
- vastuvÔtu akti (kui hankeobjekti spetsiifikast tulenevalt on vajalik).
III VĂ€ikehange
- VÀikehange on riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste puhul vÀhemalt 5000 eurot, kuid vÀiksem kui 30 000 eurot, ehitustööde puhul vÀhemalt 10 000 eurot, kuid vÀiksem kui 60 000 eurot, eriteenuste puhul vÀhemalt 10 000 eurot, kuid vÀiksem kui 60 000 eurot ning sotsiaalteenuste puhul vÀhemalt 10 000 eurot kuid vÀiksem kui 300 000 eurot.
- Sihtasutuse vÀikehanke lÀbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu tÀitmise jÀrelevalve korraldab ostu ettevalmistav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sÀtestatud.
- VĂ€ikehanke lĂ€biviimisel tagatakse RHS §-s 3 sĂ€testatud ĂŒldpĂ”himĂ”tetest kinnipidamine, sealhulgas peab rahalisi vahendeid kasutama sÀÀstlikult ja otstarbekalt, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste vĂ”rdlemise teel parima vĂ”imaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
- VÀikehanke dokumentatsioon peab sisaldama vÀhemalt:
- pakkumust vÔi pakkumusi;
- ostu ettevalmistava isiku poolt kinnitatud protokolli. Protokollis antakse ĂŒlevaade saadud pakkumustest ning pĂ”hjustest, miks tehakse ettepanek konkreetse pakkujaga lepingu sĂ”lmimiseks vĂ”i pakkumuste tagasilĂŒkkamiseks. Juhul kui pakkumus kĂŒsitakse ĂŒhelt isikult, tuleb protokollis selgitada vastavaid pĂ”hjuseid;
- kirjalikku lepingut,
- riigihankes pakkujatega toimunud kirjavahetust.
IV Lihthankemenetlus
- Lihthankemenetlus on riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste puhul vÀhemalt 30 000 eurot, kuid vÀiksem kui 60 000 eurot, ehitustööde puhul vÀhemalt 60 000 eurot, kuid vÀiksem kui 150 000 eurot.
- Lihthankemenetluse lÀbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu tÀitmise jÀrelevalve korraldab ostu ettevalmistav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sÀtestatud.
- Lihthankemenetluse korraldamise otsustab sihtasutuse juhataja kÀskkirjaga, millega mÀÀratakse ka hanke eest vastutav isik ja moodustatakse hankekomisjon.
- Lihthankemenetlus on Ôigus korraldada vÀljakuulutamiseta lÀbirÀÀkimistega hankemenetlusena RHS § 125 lg 3 sÀtestatud tingimustel.
- Lihthankemenetluse lÀbiviimisel kohaldatakse RHS § 125 kehtestatud korda, sealhulgas:
- tagatakse RHS §-s 3 sĂ€testatud ĂŒldpĂ”himĂ”tetest kinnipidamine;
- mÀÀratakse riigihanke alusdokumentides riigihanke lÀbiviimise kord ja tingimused;
- kui lihthankemenetluse kÀigus soovitakse pidada lÀbirÀÀkimisi vÔi soovitakse lihthankemenetlust lÀbi viia jÀrjestikuste etappidena, sÀtestatakse riigihanke alusdokumentides vastav vÔimalus ja tingimused;
- lihthankemenetluse lĂ€biviimine toimub ĂŒldjuhul e-riigihangete keskkonnas, kui ei esine pĂ”hjendatud vajadust riigihanget muul viisil lĂ€bi viia;
- lihthankemenetluse alustamiseks esitatakse riigihangete registrile avaldamiseks lihthankemenetluse hanketeade (vĂ€lja arvatud lihthankemenetluse korraldamisel vĂ€ljakuulutamiseta lĂ€birÀÀkimistega hankemenetlusena) ning pakkumuste esitamiseks mÀÀratakse mĂ”istlik tĂ€htaeg, mis ei tohi olla asjade ja teenuste puhul lĂŒhem kui 5 tööpĂ€eva ja ehitustööde puhul lĂŒhem kui 15 pĂ€eva;
- riigihanke otsused kinnitatakse sihtasutuse juhataja kÀskkirjaga;
- kontrollitakse enne lepingu sÔlmimist ettevÔtjal RHS § 95 lg 1 sÀtestatud kÔrvaldamise aluste puudumist;
- hankelepingu sÔlmimiseks ei anta nÔustumust enne 5 tööpÀeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vÔi hankelepingu sÔlmimise kohta teate esitamisest;
- pakkujaga sÔlmitakse kirjalik leping. Lepingu sÔlmimisel lÀhtutakse RHS § 120 lg 1, 3-5 ja lepingu muutmisel RHS § 123;
- tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt korra punktile 25;
- teatatakse lihthankemenetluse lÔppemisest riigihangete registrile RHS § 83 sÀtestatud korras.
- Lihthankemenetluse dokumentatsioon peab sisaldama vÀhemalt:
- riigihanke korraldamise kÀskkirja ja tingimusi;
- pakkumust vÔi pakkumusi;
- hankekomisjoni protokolli;
- sihtasutuse juhataja kÀskkirjaga kinnitatud riigihanke otsuseid;
- kÔrvaldamise aluste kontrollimist tÔendavat dokumentatsiooni;
- kirjalikku lepingut;
- riigihankes pakkujatega toimunud kirjavahetust.
V Sotsiaal- ja eriteenuste menetlus
- Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus on riigihange, mis korraldatakse direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- vÔi eriteenuste tellimiseks ja mille hankelepingu eeldatav maksumus on eriteenuste puhul vÀhemalt 60 000 eurot ja sotsiaalteenuste puhul vÀhemalt 300 000 eurot.
- Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke lÀbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu tÀitmise jÀrelevalve korraldab ostu ettevalmistav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sÀtestatud.
- Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke korraldamise otsustab sihtasutuse juhataja kÀskkirjaga ning moodustatakse hankekomisjon.
- Sotsiaal- ja eriteenuste riigihange on Ôigus korraldada vÀljakuulutamiseta lÀbirÀÀkimistega hankemenetlusena RHS § 126 lg 6 sÀtestatud tingimustel.
- Kui sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korraldatakse avatud, piiratud, konkurentsipÔhise lÀbirÀÀkimistega hankemenetlusena, innovatsioonipartnerlusena, vÔistleva dialoogina vÔi ideekonkursina, kohaldatakse vastava menetluse kohta RHS-s sÀtestatud korda.
- Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke lÀbiviimisel kohaldatakse RHS § 126 kehtestatud korda, sealhulgas:
- RHS §-s 3 sĂ€testatud ĂŒldpĂ”himĂ”tteid kohaldatakse selliselt, et riigihankes tagatakse sihtasutuse vajadustele parim vĂ”imalik tulemus ning arvestades sotsiaal- ja eriteenuste eripĂ€rasid (sealhulgas vĂ”ib arvesse vĂ”tta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipÀÀsetavuse, taskukohasuse, kĂ€ttesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni);
- mÀÀratakse riigihanke alusdokumentides riigihanke lÀbiviimise kord ja tingimused;
- sotsiaal- ja eriteenuste alustamiseks esitatakse riigihangete registrile avaldamiseks hanketeade vÔi eelteade (vÀlja arvatud sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke korraldamisel vÀljakuulutamiseta lÀbirÀÀkimistega hankemenetlusena) ning pakkumuste esitamiseks mÀÀratakse mÔistlik tÀhtaeg. Menetluse alustamisel eelteatega kohaldatakse RHS § 126 lg 5 sÀtestatud korda;
- riigihanke otsused kinnitatakse sihtasutuse juhataja kÀskkirjaga;
- kontrollitakse enne lepingu sÔlmimist ettevÔtjal RHS § 95 lg 1 sÀtestatud kÔrvaldamise aluste puudumist;
- pakkujaga sÔlmitakse kirjalik leping. Enne hankelepingu sÔlmimist kohaldatakse RHS § 120 sÀtestatud ooteaega ja teisi nimetatud paragrahvis sÀtestatud lepingu sÔlmimise nÔudeid. Lepingu muutmisel lÀhtutakse RHS § 123;
- tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt korra punktile 32;
- teatatakse riigihanke lĂ”ppemisest riigihangete registrile RHS § 83 sĂ€testatud korras. Hankelepingu sĂ”lmimise teated vĂ”ib koguda ja edastada ĂŒhe kvartali jooksul sĂ”lmitud hankelepingute kohta korraga. Selliselt kogutud teated edastatakse 30 pĂ€eva jooksul sama kvartali lĂ”ppemise kuupĂ€evast alates.
- Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse dokumentatsioon peab sisaldama vÀhemalt:
- riigihanke korraldamise kÀskkirja ja tingimusi;
- pakkumust vÔi pakkumusi;
- hankekomisjoni protokolli;
- sihtasutuse juhataja kÀskkirjaga kinnitatud riigihanke otsuseid;
- kÔrvaldamise aluste kontrollimist tÔendavat dokumentatsiooni;
- kirjalikku lepingut;
- riigihankes pakkujatega toimunud kirjavahetust.
VI Riigihanke hankemenetluse korraldamine
- Hankemenetlus on riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste puhul vÀhemalt 60 000 eurot ja ehitustööde puhul vÀhemalt 150 000 eurot.
- Hankemenetluse lÀbiviimise, lepingu tÀitmise jÀrelevalve ja dokumenteerimise korraldab ostu ettevalmistav isik.
- Hankemenetlus viiakse lÀbi peale sihtasutuse juhataja poolt kÀskkirja allkirjastamist vastavalt RHS-s konkreetsele hankemenetlusele sÀtestatud nÔuetele, sealhulgas:
- moodustatakse riigihanke lÀbiviimise komisjon;
- riigihanke alusdokumendid peavad olema kinnitatud sihtasutuse juhataja kÀskkirjaga;
- kohaldatakse RHS 2. peatĂŒkis sĂ€testatud hankemenetluse lĂ€biviimise korda;
- hankemenetluse lĂ€biviimine toimub ĂŒldjuhul e-riigihangete keskkonnas, kui ei esine pĂ”hjendatud vajadust riigihanget muul viisil lĂ€bi viia;
- mÀÀratakse riigihanke alusdokumentides riigihanke lÀbiviimise tingimused;
- hankemenetluse ajal toimuv suhtlemine ettevÔtjaga, taotlejaga vÔi pakkujaga peab toimuma vÀhemalt kirjalikku taasesitamist vÔimaldavas vormis. Selline suhtlemise vorm ei ole nÔutav, kui nimetatud isikutele edastatakse informatsiooni, mis ei sea menetluses osalevat isikut vÔrreldes teiste isikutega eelisseisu (seaduse selgitamine, menetluse hetkeseisust teavitamine vms);
- hankemenetluses tehtavad otsused kinnitab sihtasutuse juhataja kÀskkirjaga;
- pakkujaga sÔlmitakse kirjalik leping. Lepingu sÔlmimisel lÀhtutakse RHS § 120 ja lepingu muutmisel RHS § 123;
- teatatakse hankemenetluse lÔppemisest riigihangete registris RHS § 83 sÀtestatud korras;
- tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt RHS-le ja kÀesolevale korrale.
VII Ideekonkurss
- Ideekonkurss, mille eeldatav maksumus on:
- vĂ€hemalt 5 000 eurot, kuid vĂ€iksem kui 60 000 eurot, kohaldatakse RHS §-s 3 sĂ€testatud ĂŒldpĂ”himĂ”tteid selliselt, et riigihankes tagatakse sihtasutuse vajadustele parim vĂ”imalik tulemus. Kui hankeobjekti spetsiifilisus seda vĂ”imaldab, siis konkurentsi olemasolu korral saavutatakse riigihanke tulemus erinevate ideekavandite vĂ”rdlemise teel;
- vĂ€hemalt 60 000 eurot, kohaldatakse RHS 3. peatĂŒki 3. jaos sĂ€testatud korda.
- Ideekonkursi lÀbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu tÀitmise jÀrelevalve korraldab ostu ettevalmistav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sÀtestatud.
- Ideekonkursi lĂ€biviimisel, mille eeldatav maksumus on vĂ€hemalt 60 000 eurot, kohaldatakse RHS 3. peatĂŒki 3. jaos kehtestatud korda, sealhulgas:
- Ideekonkursi korraldamise otsustab sihtasutuse juhataja kÀskkirjaga. KÀskkirjas tuleb kajastada vÀhemalt:
- ideekonkursi objekt;
- ĆŸĂŒrii koosseis;
- ideekonkursi alusdokumentide kinnitamine (kÀskkirja lisa).
- Ideekonkursi alustamiseks esitatakse riigihangete registrile ideekonkursi teade.
- ĆœĂŒrii protokollis peab sisalduma vĂ€hemalt:
- ideekonkursil osalenud isikute nimed ja paremusjÀrjestus;
- vajadusel osalejate makstavad osalustasud;
- vÔitja(te)le antavad auhinnad;
- ĆŸĂŒrii liikmete mĂ€rkused.
- Esitatakse 30 pĂ€eva jooksul pĂ€rast ideekonkursi vĂ”itja vĂ€ljakuulutamist riigihangete registrile ideekonkursi tulemused. Kui konkursi tulemustega seotud teabe avaldamine vĂ”ib takistada seaduse kohaldamist, olla vastuolus ĂŒldiste huvidega vĂ”i kahjustada vastava osaleja Ă”igustatud Ă€rihuve vĂ”i konkurentsi teenuse osutajate vahel, vĂ”ib sellise teabe avaldamata jĂ€tta. Ăigeaegse teatamise korraldab ostu ettevalmistav isik.
- Ideekonkursi dokumentatsioon peab sisaldama vÀhemalt:
- ideekonkursi korraldamise kÀskkirja ja ideekonkursi alusdokumente;
- ideekavandeid;
- sihtasutuse juhataja poolt kinnitatud ĆŸĂŒrii protokolli;
- kirjalikku lepingut;
- ideekonkursi raames konkursis osalejatega toimunud kirjavahetust.
VIII Riigihangete erandid
- Riigihangete eranditeks on RHS § 11, 12 nimetud objektid, mille hankimisel ei ole vaja RHS-s sĂ€testatud korda jĂ€rgida. Samuti ei ole kohustust jĂ€rgida kĂ€esoleva korra nĂ”udeid, vĂ€lja arvatud kĂ€esolevas peatĂŒkis sĂ€testatu.
- Kui erandi hankimisel on lepingu maksumus ilma kĂ€ibemaksuta suurem kui 20 000 eurot, sĂ”lmitakse pakkujaga kirjalik leping. Alla 20 000 eurose ostu korral sĂ”lmitakse kirjalik leping juhul, kui see on mĂ”istlik ja vajalik tulenevalt objekti laadist (vajadus kokku leppida objekti omadustes vĂ”i kvaliteedis, tĂ€htaegades ja muudes olulistes kĂŒsimustes).