Projektist lähemalt
Eesti muuseumid on Eesti Vabariik 100 raames ellu kutsunud ühise kogumis- ja uurimisprojekti „Eesti 1987–2000: murdekoht või lahtihüpe“. Muuseumid üheskoos teiste mäluasutustega ning kaasates teadlasi keskenduvad projekti käigus lähimineviku uurimisele. Projekti eesmärk on uurida protsesse üleminekuühiskonnas eelkõige üksikisiku argielu kogemusest, kuna senised uurimused on keskendunud ennekõike poliitiliste, majanduslike ja ühiskondlike muutuste kajastamisele.
Jagage oma lugu!
Mida tegite üheksakümnendatel? Kui palju mõjutasid Eestis toimunud muudatused teie igapäevast elu? Milline oli värskelt kätte võidetud vabadus? Eesti taasiseseisvumine oli tänase Eesti eduloole vundamendi ladumise aeg – murdejooned tuli siluda ning taagast lahti hüpata. Ühiskondlikud keemisprotsessid olid valusad ning muutused kiired. Aga me oleme ise olnud arengu kujundajad, sihtide määrajad ja väärtuste loojad. Hetkest, mil saime hakata ise otsustama, oleme ehitanud ise oma Eestit.
Lehel www.rahvalood.ee saate kirja panna oma kogemused, mälestused sellest, kuidas algas teie jaoks taasiseseisvusaeg. Meenutage enda tegemisi ja arvamusi, kordaminekuid ja pahameelt. Teie kirja pandud meenutused lisavad puuduvad lülid suurde loosse meie riigist.
Kogumise algatasid Eesti muuseumid, kes koguvad ühiselt materjale elu kohta üheksakümnendate Eestis. Jagasime selle pika perioodi eraldi teemadeks, et oleks kergem valida, millist oma lugu (lugusid) soovite meiega jagada. Saate valida, kas soovite vastata muuseumide ette valmistatud küsimustele või kirjutada hoopis vabas vormis. Ootame nii teie kirjalikke mälestusi kui ka fotosid, videoid ja helijäädvustusi.
Rahvalugude kogumisprojektiga tähistavad Eesti muuseumid ühiselt Eesti 100. sünnipäeva!
SA Saaremaa Muuseum ootab lugusid Saaremaale reisimistest perioodil 1987-2000. Rahvalugude veebilehel teema: “Saaremaad avastamas”.
Eesti saared olid nõukogude ajal paigad, kuhu pääsemine oli üsna raske või sootuks keelatud, sest tegemist oli piiritsooniga. Saaremaalegi pääses siis vaid lubade (nn propuski) ja hiljem külaliskaartide olemasolul. Piirangud hakkasid leevenema 1980. aastate lõpust, kuid looduse kaitsmise eesmärgil säilis sadamas dokumendikontroll 1993. aastani. Üheksakümnendate keskel muutus liikumine Saaremaale täiesti vabaks. Saarele sõideti nii üksi, seltskonnaga, klassiekskursioonidele, asutuse suvepäevadele jne. Kõiki neid lugusid – nii 1980. aastate lõpu piirikontrolli-aegseid kui 1990. aastate mälestusi – ootavad SA Saaremaa Muuseum ja Rahvalugude meeskond.
Head saarlased, kui Teil on tuttavaid või sugulasi väljaspool Saaremaad, kes tulid Teile siia esmakordselt külla just kõnealusel perioodil, paluge neil võimalusel oma lugu üles kirjutada! Head mittesaarlased, kui Teie sattusite Saaremaale kunagi esmakordselt näiteks just tänu klassiekskursioonile, sõprade kutsel, töö asjus vms, siis palun pange oma lugu teele! Aadress: www.rahvalood.ee (“Saaremaad avastamas”).
Kui lugu kirja panete, võiksite rääkida järgmisest:
Millal te esimest korda Saaremaale reisisite?
Milline oli siis piirikontroll?
Milliseid ettevalmistusi pidite tegema?
Kas esines ka probleeme Saaremaale sõidu lubade saamisel?
Mis puhul saarele reisisite ning kuidas ja kui kauaks sinna sõitsite?
Mida ootasite reisist ja mis kõige enam meelde jäi?
Milliseid paiku Saaremaal külastasite ja milliseid seiklusi ette tuli?
NB! Juhul, kui eelistate veebilehe asemel oma loo kirja panna paberkandjale, palume tuua see SA Saaremaa Muuseumi kantseleisse aadressil Lossihoov 1, Kuressaare.
Lisainfo:
Piret Hiie-Kivi
SA Saaremaa Muuseum teadur
Tel. 45 33706
E-post: piret@muuseum.tt.ee
Külli Lupkin
Rahvalood.ee projektijuht
+372 555 42357
E-post: kulli.lupkin@erm.ee