Eesti Vabariik

1919

kevad

haridusministeeriumi ettepanekul viidi muuseumikogud linnusest üle Kubermangu t. 14 asunud kohtu- ja politseihoonesse.

1919

30.02

seltsi kogud otsustati anda Saare maakonnavalitsuse käsutusse ning nende korraldamiseks moodustati hoolekogu.

1920

22.09

maakonnavalitsus vőttis Kuressaare linnuse ja osa selle inventarist Saaremaa Rüütelkonnalt akti alusel üle.

1921

sept

maakonnavalitsus vőttis muuseumi täielikult enda haldusse, kuna hoolekogu end ei őigustanud.

1922

suvi

muuseumi kogud toodi üle Lossihoovis asuvasse hoonesse (nüüdne muuseumi kantselei) ja avati regulaarseks külastamiseks.

1923

alates maailmasőjast varjusurmas olnud Saaremaa Uurimise Selts likvideeriti ametlikult

1924

sügis

arheoloogiliste kogude tuumik deponeeriti ajutiselt Tartu Ülikooli arheoloogiakabinetile (on nüüd hoiul Tallinna Ülikooli arheoloogiakogus).

1925

kevad

muuseum koliti ümber Kuressaare linnusesse.

1926

eelmisel aastal jõustunud Eesti esimese muinsuskaitseseaduse alusel võeti esimeste objektide hulgas kaitse alla ka Kuressaare piiskopilinnus ja muuseumi arheoloogiakogu.

1934

19.01

Saare maavalitsus andis “Seisuste kaotamise seaduse muutmise seaduse” (10.11.1933) alusel linnuse üle Kuressaare linnale.

1935

30.01

linnavalitsusele anti üle ka muuseumi kogud.

1939

20.08

Kuressaare linnavalitsus korraldas linnuses Saaremaal ametlikul visiidil viibinud president Konstantin Pätsi auks piduliku õhtusöögi ja ilutulestiku.